4. november 2009

Ess-soo vana maardla

Omakeskis on räägitud Ess-soo vanast maardlast. Küll nii, küll naa. On ju pooleldi ammendatud ja mahajäetud turbamaardlad keskkonnareostuse objektiks, kus toimub pidev süsihappegaasi õhku paiskamine. Samas on Ess-soo näitel näha, kui suureks rändlindude kogunemispaigaks on see kujunenud . Kevadeti mängivad turbaväljal tedred. Sookured ja haned kogunevad kevadeti ning sügisel. Samas võtaks looduse parandustöö väga pikalt aega, enne kui vanad kaevandamishaavad saaksid parandatud...
Vahepeal tundsid vana maardla vastu huvi ka mustikakasvatajad. Äkki oleks hoopis mustikakasvatus see, mis võiks poolikule maardlale sobida? Mis oleks Ess-soo vana maardlale parimaks lahenduseks? Kui palju mõjutaks maardla uuesti kasutusele võtmine looduslikku raba? Need on küsimused, mida tuleb hakata arutama, sest AS Tootsi Turvas on Ess-soo vana maardla suhtes oma huvi üles näidanud. Nimelt on Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon võtnud menetlusse nende geoloogilise uuringu loa taotluse. Urvaste vallal tuleb lisaks loodusliku osa saatuse suhtes avaldada arvamust ka vana maardla osas. Loodame, et uuel volikogul jätkub jõudu ja julgust teha otsuseid, mis oleks parimaks lahenduseks mitte ainult inimesele, vaid loodusele tervikuna.

Allpool on väljavõte Ametlike Teadaannete kodulehelt.

20.10.2009 Geoloogilise uuringu loa taotlemisteated

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et võttis menetlusse AS Tootsi Turvas (aadress: Tööstuse 1, Tootsi, 87501 Pärnumaa) geoloogilise uuringu loa taotluse. Luba taotletakse kohaliku tähtsusega Essoo (Esso) turbamaardla (registri kaardi nr 0279) Võru maakonna Urvaste vallas asuval reformimata riigimaal. Uuringu eesmärk on uuringuruumis (mahajäetud tootmisala) uurida turba jääkvaru ja kvaliteeti, et hiljem taotleda alale kaevandamisluba vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks. Varude kavandatavad kasutusalad on aiandus- ja kütteturvas.
Uuringu teostajaks on OÜ Inseneribüroo Steiger, äriregistrikood 11206437, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Uurimissügavus on kuni 4,5 m, uuringukaeveõõnte arv kuni 80. Hüdrogeoloogilistest katsetöödest teostatakse veetasemete mõõdistamist. Muud sihtotstarbelised tööd; botaanilise koostise, lagunemisastme, kütteväärtuse, tuhasuse, loodusliku niiskuse, happeseuse, väävlisisalduse ja raskemetallide sisalduse määramine ning topograafiline mõõdistamine. Taotletav loa kehtivusaeg 2 aastat. Uuringuruumi teenindusala pindala on 54,80 ha, uuringuruumi nimetus on Essoo.
Vastavalt haldusmenetlusseaduse § 49 lõikele 1 on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav geoloogilise uuringu luba puudutada, kahe nädala jooksul arvates kuulutuse ilmumisest esitada loa väljaandjale omapoolseid kirjalikke seisukohti või nõuda enda ärakuulamist. Loa taotlusega saab tutvuda Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris, Võru, Karja 17a, info tel 786 8364.

18. august 2009

Ministri sõnad versus Ess-soo

Keskkonnaministri vastuskiri Urvaste vallavolikogule riikliku huvi väljaselgitamise osas Ess-soos tekitas vajaduse seda teemat täpsustada. Nii saigi Postimehele kirjutatud allpool toodud lugu. Loodan väga, et see selgitus aitab teil, Urvaste vallavolikogu liikmed - Margus Klaar, Evi Zirk, Andres Männiste, Valdur Roots, Mart Puusepp, Aivo Värton, Peeter Tarikas, Siimo Kolga, Rolf Kiitsak ja Arvo Kiidron, kindlamalt seista kohalike loodusväärtuste ja kohalike elanike huvide eest!

Ess-soo kaitsjad: minister ei põhjendanud oma seisukohti

12. augusti Postimees Online'is ilmunud lugu «Ess-soost võib siiski saada turbamaardla» tugineb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kirjale, milles ta ütleb, et riigi huvi ja keskkonnaministeeriumi seisukoht Ess-soo turbavaru osas ei ole muutunud. Ometi ei selgu ministri kirjast riikliku huvi olemasolu.

Tänavu 9. aprilli Tartu ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata Tartu halduskohtu 21. novembri 2008 a. otsus, millega tühistati Urvaste vallavolikogu otsus mitte võtta Ess-sood kohaliku kaitse alla.

Urvaste vallavolikogul tuleb kaitseala loomist uuesti kaaluda. Piltlikult öeldes on kaalukaussidel ühelt poolt riigi huvi ja teisalt loodusväärtused ning neid kaitsev avalik huvi.

Aga esimene kaalukauss on tegelikult tühi, sest riigi huvi jäi nii kohtule kui kõrvalseisjatele arusaamatuks.

Urvaste vallavolikogu otsustas tänavu kevadel, pärast ringkonnakohtu otsust, saata keskkonnaministrile täpsustava arupärimise riikliku huvi olemasolu kohta. Augustis saabunud vastuses kinnitab minister jätkuvalt, et keskkonnaministeerium ei nõustu Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmisega.

Kiri aga ei sisalda tegelikult midagi uut võrreldes ministeeriumi varasemate seisukohtadega, mille osas on jõustunud kohtuotsus, et nendest seisukohtadest ei tule riigi huvi selgelt välja ehk siis riikliku huvi olemasolu ei ole tegelikult tõendatud. Ometi pidanuks riik oma huvi nüüd selgelt põhjendama. Selgitama, milles see seisneb.

Maavara puhul võiks see huvi olla strateegiline. Praegu on ainsa põhjendusena toodud, et maardla on määratletud aktiivse varuna. Looduskaitseseadus aga ei piira kaitse alla võtmise otsuste tegemist majanduslike argumentidega (sh maavara kaevandamise huviga).

Seega on võimalik, et kui aktiivse maardla alal asuvad loodusväärtused osutuvad kaitse alla võtmise vääriliseks, tuleb sellel alal esinev maavaravaru passiivseks tunnistada.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega tulnuks kaitse alla võtmise otsuse tegemisel kaaluda, kas riigi huvi maavara kasutamiseks kaalub üles alal asuvate loodusväärtuste võimaliku kahjustamise. Riigi huvi kaalumisel tulnuks antud juhul ka arvestada, et tegemist ei ole üleriigilise tähtsusega, vaid kohaliku tähtsusega maardlaga.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi volikogule saadetud kirjast võib lugeda ka seda, et kaevandamisloa väljaandmise menetluse jätkamine Ess-soo turbamaardlas maavara kaevandamiseks lähtub õiguskindluse printsiibist.

Samas on kohus seisukohal, et kaevandajal, osaühingul Ketal Võru ei ole pelgalt seetõttu, et tema suhtes on Võrumaa keskkonnateenistusel 2002. aasta oktoobris tehtud otsus kaevandamisloa väljaandmise menetluse alustamiseks, saanud tekkida õiguspärast ootust Ess-soos turba kaevandamiseks. Samuti ei esine asjaolusid, mis viitavad OÜ Ketal Võru suhtes usalduse kaitse põhimõtte võimalikule rikkumisele.

Samas on kinnitust leidnud ala loodusväärtus ehk teine kaalukauss on täis.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatust kaaludes peab lähtuma eelkõige looduskaitseseaduse § 7 toodud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustest, milleks on loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooliskultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.

Looduskaitsespetsialist Eerik Leibaku ekspertarvamuses, mis oli aluseks Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamisel, on toodud välja järgnevad olulised kaitse alla võtmise eeldused: loodusobjektil on suur rekreatiivne ning hariduslik tähtsus; Ess-soo on väga oluline maastikuelement Võru ja Otepää vahelisel alal; Ess-soo kaitsealalt saavad ka alguse Jaaska oja ja Kärgula oja, mis suubuvad Natura alaks tunnistatud Võhandu jõkke ning mida tuleb seega kaitsta, et vältida kahjulikke mõjusid Natura-alale; ala floristiline inventuur on siiani tegemata, kuid mitmeid kaitstavaid taimeliike (karukold, roomav öövilge) on alal leitud isegi juhuslike või teise-eesmärgiliste käikude tulemustena.

Edaspidi tuleks alal teha kohane inventuur nii soontaimede kui sammalde osas; Ess-soo raba on veelgi mitmete elukoosluste tõttu igati kohane kandidaat Natura 2000 võrgustiku loodusalaks; on tõenäoline, et ilma maastikukaitseala loomiseta hakatakse Ess-soos turvast kaevandama, mis ohustab olemasolevaid loodusväärtusi.

Seega vastab Ess-soo raba sellistele loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldustele nagu ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus.

Eksperthinnangut on toetanud ka keskkonnaministeerium, kes on oma kirjas maa-ametile nõustunud, et ala väärib kaitse alla võtmist.

Seega peab vallavolikogu kaitseala loomise või mitteloomise otsust põhjalikult kaaluma ja lähtuma sealjuures olemasolevate tõendusmaterjalide kaalulukusest. On ju Looduskaitseseadusega kohalike kaitsealade loomine antud kohalike omavalitsuste otsustada.

Helina Kärgenberg

Link artikli juurde Tartu Postimehes: "Ess-soo kaitsjad: minister ei põhjendanud oma seisukohti"

27. juuli 2009

Ess-soo kaitseala loomise hetkeseis

Ess-soo kohaliku kaitseala küsimuses on hetkeseis meile teadaolevalt selles järgus, et Ketal Võru OÜ ega Urvaste vallavolikogu ei esitanud kassatsioonkaebust Riigikohtule ning Urvaste volikogu on kohustatud asja uuesti läbi vaatama. Vallavolikogu poolt on Keskkonnamninisteeriumile saadetud kiri, kus soovitakse saada täpsem vastus selle kohta, kas riigil on Ess-soo küsimuses konkreetne huvi olemas ja milles see seisneb.
Ega polegi hetkel muud kui oodata...

Murakad

Sellel aastal tundus olevat Ess-soos varasemast vähem murakaid. Ju siis tegi kevadine külm õitele liiga. Sellegipoolest sai mõne maitsva marja suhu pista ja kuulata sookurgede huikeid!

1. mai 2009

Teeme ära. Minu Eesti. Urvaste mõttekoda

Urvaste seltsimajja oli mõtlema kogunenud talgulisi nii koduvallast, kui ka kaugemalt, kokku üle paarikümne inimese. Mõni talguline valis Urvaste mõttekoja oma juurte, mõni hoopiski teemade tõttu. Nii näiteks oli TÜ maastikuökoloogia tudeng Indrek Hoop lausa 17 km jalgsi kõndinud, et talgutele jõuda. Ja Urvaste sai temal sihtkohaks valitud just teemade tõttu. Urvaste mõttekoja põhiteemadeks oli: Loodusvarade kasutamine; Väärtused ja kultuur; Stressiga toimetulek; Kohalik teema - bussioote paviljonid.

Talgujuhiks oli Urvaste seltsimajja tulnud Maret Ahonen koos vahva kutsa Valvega ja kojavanemaks oli Airi Hallik-Konnula. Tutvustusringis tõdeti, et kõik teemad on väga huvitavad ja nende seast enda jaoks südamelähedasema teema valimine ja kuidas-küsimuse formuleerimine tekitab juba suurt stressi :) Loodusvarade kasutamise teema oli aktuaalne just Ess-soo juhtumi tõttu, kuid ka väärtuste ja kultuuri üle soovisid talgulised rohkem mõtteid arendada. Nii saigi lõpuks igal talgulisel kirja pandud oma KUIDAS küsimus, mille põhjal siis töörühmad moodustusid. Kõik küsimused olid olulised, huvitava küsimuse sõnastas näiteks Lembit Kuhlberg kahe põhiteema ühendamisest: "Kuidas kasutada loodusvarasid stressiga toimetulekuks?"

Aeg töörühmas lendas kiiresti, ka kulus üsna palju aega ühise KUIDAS küsimuse formulee
rimisele. Meie töörühma põhiküsimuse sõnastasime nii: "Kuidas selgitada välja loodusvarade kasutamisega seotud plussid ja miinused?" Sõnastasime küsimuse lähtudes talguliste poolt püstitatud küsimustest:
  1. Kuidas teha võimalikuks põlevkivi kaevandamise lõpetamine (Eestis, maakeral)?
  2. Kuidas selgitada välja, kui suures mahus loodusvarade kasutamine on kogukonnale ja riigile oluline?
  3. Kuidas igapäevaelus saaksid inimesed rohkem teadvustada oma valikute ja loodusvarade suhet?
  4. Mida teha, et ka järgmisel aastal oleks mets, kus linnud saaks laulda?Tõdesime, et inimene ei saa läbi ilma loodusvaradeta ja paratamatult tuleb neid kasutada. Aga küsimus on MIDA kasutada, MIL määral ja KUIDAS. Kui on kaks halba valikut, siis tuleb valida neist "vähem halvem" (arutluskäik - kuidas säilitada mets, kus linnud pesitseksid? Kuid kui vastandada mets põlevkiviga, tuleb valida jätkusuutlikum loodusvara ehk mets). Küsimust tekitas ka see, et KELLE seisukohast tehakse parim otsus? On see inimene, linnuke, emake Maa? Kas otsuse aluseks inimese seisukohast on raha, aeg või teadlikkus? On meie mõtted alati läbimõeldud (arutluskäik - kui osta poest kott turvast tomatite kasvatamiseks, siis mis on selle taga? Raba hävitamine. Miks ei võiks selle asemel kasutada komposti?) Kõige aluseks ongi teadmised ja teadlikkus selle kohta, mis kaasneb ühe või teise loodusvara kasutamisega. Ja kui on teada nii plussid kui miinused, saabki teha parima otsuse. Sellest tulenevalt saame loobuda loodus reostavatest ja jätkusuutmatutest tehnoloogiatest (nt. põlevkivi kaevandamine) ja liikuda edasi jätkusuutlikumate tehnoloogiate poole (nt. tuuleenergia).

    Teadlik valik on ka vastutusrikas, st. oleme teadlikult võtnud sellise otsuse ja vastutame ka oma tulevaste põlvede ees, millise jalajälje maha jätame. Sest teadmatus ei vabasta meid vastutusest. Meie oma rumalus, kui ei ole viitsinud/leidnud aega ennast kurssi viia. Oma rahvast teavitada. Haritutel on vastutus ka ülejäänuid valgustada. Kui teha otsused vaid lähtudes rahast ja odavusest, siis ei jõua kaugele. Samas peab see olema ka inimestele kättesaadav (nt. päikesepaneelid on enamike inimeste jaoks liiga kallid).

Leidsime oma KUIDAS-küsimusele ka lahendusi. Mõned näited. Et olla teadlik loodusvarade kasutamisega seonduvast, tuleb ennast harida. Ja osaleda KOV-tasandi otsustusprotsessides, kus saan kaasa rääkida. Riigi tasandil saaks tellida suuremas mahus sõltumatuid uuringuid.

Huvitav oli märgata, et nii meie, kui ka mujal töörühmadest käis aeg-ajalt läbi Ess-soo küsimus. Järelikult on see paljudel südamel ja südames. Aga eks Ess-soo teemal mõttetalguid on veel palju ees ootamas...Aga see selleks.

Lõpuks oli iga usina töörühma mõtted paberil ja teistele lugemiseks-kaasa mõtlemiseks seinale riputatud. Talgulised rääkisid, et nii mõnegi mõtte puhul, mida arvati probleemiks olevat, leiti, et tegelikult see pole üldse probleem - et see asi ju tegelikult juba toimib. Tuli ka lahendusi, mida saab kohe ära teha. Näiteks avaldada iga kuu vallalehes nõuandeid selle kohta, kuidas stressiga paremini toime tulla.

Igaüks sai talgute lõpus ka kirja panna lubaduse, mis ta teeb. Leian, et see on väga motiveeriv. Eriti seepärast, et kirjutatasime lubaduse alla oma nime ja kuupäev, kunaseks luban oma lubaduse teoks teha. Ehk mõnele on motivatsiooniks lubaduse täitmisel ka see, et kõik lubadused koos nimega Teeme Ära kodulehele (http://www.minueesti.ee/) üles riputatakse. Igaljuhul, tunnen rõõmu, et jõudsin täna, kui emotsioonid veel värsked ning tuhin sees, oma lubaduse täita. Ja see paneb ka ilusa punkti tänasele tegusale päevale.

Pean talguid edukateks, kuna sain juurde uusi tutvusi ning mul oli täna koos toredate inimestega organiseeritult võimalus mõelda, KUIDAS üks või teine asi võimalik on. Ja tore on jälgida, kuidas tänasest päevast edasi asjad arenema hakkavad :)

14. aprill 2009

Roheline Urvaste sai ringkonnakohtus võidu


Just enne pühi sai seltsing Roheline Urvaste (RU) teada Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata OÜ Ketal Võru apellatsioonkaebus ning jõusse jäi varasem halduskohtu otsus.
Selle otsuse kohaselt tuleb rahuldada RU kaebus Urvaste vallavolikogu vastu; vallavolikogul tuleb tühistada 2008. aasta märtsis tehtud otsus „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine” ning selle otsuse muutmise otsus, mis tehti mullu augustis. Samuti peab volikogu Ess-soo kaitse alla võtmise küsimuse uuesti läbi vaatama.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud riikliku huvi olemasolu turbakaevanduse rajamiseks ning selle puudumine kaitseala moodustamiseks. Samuti lükkab kohus ümber apellandi seisukoha, et RU-l ei ole selles küsimuses kaebeõigust, kuivõrd Riigikohus on seltsingule selles valdkonnas kord juba kaebeõiguse andnud. Samuti on RU üks neist organisatsioonidest, kes vallavolikogule Ess-soo kaitse alla võtmise ettepaneku tegid.
Otsust saab 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata.

Seltsingut esindas kohtus Keskkonnaõiguse Keskus, kes osutab seltsingule tasuta õigusabi