1. mai 2009

Teeme ära. Minu Eesti. Urvaste mõttekoda

Urvaste seltsimajja oli mõtlema kogunenud talgulisi nii koduvallast, kui ka kaugemalt, kokku üle paarikümne inimese. Mõni talguline valis Urvaste mõttekoja oma juurte, mõni hoopiski teemade tõttu. Urvaste mõttekoja põhiteemadeks oli: Loodusvarade kasutamine; Väärtused ja kultuur; Stressiga toimetulek; Kohalik teema - bussioote paviljonid. Talgujuhiks oli Urvaste seltsimajja tulnud Maret Ahonen koos vahva kutsa Valvega ja kojavanemaks oli Airi Hallik-Konnula. Tutvustusringis tõdeti, et kõik teemad on väga huvitavad ja nende seast enda jaoks südamelähedasema teema valimine ja kuidas-küsimuse formuleerimine tekitab juba suurt stressi :) Loodusvarade kasutamise teema oli aktuaalne just Ess-soo juhtumi tõttu, kuid ka väärtuste ja kultuuri üle soovisid talgulised rohkem mõtteid arendada. Nii saigi lõpuks igal talgulisel kirja pandud oma KUIDAS küsimus, mille põhjal siis töörühmad moodustusid. Kõik küsimused olid olulised, huvitava küsimuse sõnastas näiteks Lembit Kuhlberg kahe põhiteema ühendamisest: "Kuidas kasutada loodusvarasid stressiga toimetulekuks?" Aeg töörühmas lendas kiiresti, ka kulus üsna palju aega ühise KUIDAS küsimuse formuleerimisele. Meie töörühma põhiküsimuse sõnastasime nii: "Kuidas selgitada välja loodusvarade kasutamisega seotud plussid ja miinused?" Sõnastasime küsimuse lähtudes talguliste poolt püstitatud küsimustest:
  1. Kuidas teha võimalikuks põlevkivi kaevandamise lõpetamine (Eestis, maakeral)?
  2. Kuidas selgitada välja, kui suures mahus loodusvarade kasutamine on kogukonnale ja riigile oluline?
  3. Kuidas igapäevaelus saaksid inimesed rohkem teadvustada oma valikute ja loodusvarade suhet?
  4. Mida teha, et ka järgmisel aastal oleks mets, kus linnud saaks laulda?Tõdesime, et inimene ei saa läbi ilma loodusvaradeta ja paratamatult tuleb neid kasutada. Aga küsimus on MIDA kasutada, MIL määral ja KUIDAS. Kui on kaks halba valikut, siis tuleb valida neist "vähem halvem" (arutluskäik - kuidas säilitada mets, kus linnud pesitseksid? Kuid kui vastandada mets põlevkiviga, tuleb valida jätkusuutlikum loodusvara ehk mets). Küsimust tekitas ka see, et KELLE seisukohast tehakse parim otsus? On see inimene, linnuke, emake Maa? Kas otsuse aluseks inimese seisukohast on raha, aeg või teadlikkus? On meie mõtted alati läbimõeldud (arutluskäik - kui osta poest kott turvast tomatite kasvatamiseks, siis mis on selle taga? Raba hävitamine. Miks ei võiks selle asemel kasutada komposti?) Kõige aluseks ongi teadmised ja teadlikkus selle kohta, mis kaasneb ühe või teise loodusvara kasutamisega. Ja kui on teada nii plussid kui miinused, saabki teha parima otsuse. Sellest tulenevalt saame loobuda loodus reostavatest ja jätkusuutmatutest tehnoloogiatest (nt. põlevkivi kaevandamine) ja liikuda edasi jätkusuutlikumate tehnoloogiate poole (nt. tuuleenergia).

    Teadlik valik on ka vastutusrikas, st. oleme teadlikult võtnud sellise otsuse ja vastutame ka oma tulevaste põlvede ees, millise jalajälje maha jätame. Sest teadmatus ei vabasta meid vastutusest. Meie oma rumalus, kui ei ole viitsinud/leidnud aega ennast kurssi viia. Oma rahvast teavitada. Haritutel on vastutus ka ülejäänuid valgustada. Kui teha otsused vaid lähtudes rahast ja odavusest, siis ei jõua kaugele. Samas peab see olema ka inimestele kättesaadav (nt. päikesepaneelid on enamike inimeste jaoks liiga kallid).

Leidsime oma KUIDAS-küsimusele ka lahendusi. Mõned näited. Et olla teadlik loodusvarade kasutamisega seonduvast, tuleb ennast harida. Ja osaleda KOV-tasandi otsustusprotsessides, kus saan kaasa rääkida. Riigi tasandil saaks tellida suuremas mahus sõltumatuid uuringuid.

Huvitav oli märgata, et töörühmadest käis aeg-ajalt läbi Ess-soo küsimus.

Lõpuks oli iga usina töörühma mõtted paberil ja teistele lugemiseks-kaasa mõtlemiseks seinale riputatud. Talgulised rääkisid, et nii mõnegi mõtte puhul, mida arvati probleemiks olevat, leiti, et tegelikult see pole üldse probleem - et see asi ju tegelikult juba toimib. Tuli ka lahendusi, mida saab kohe ära teha. Näiteks avaldada iga kuu vallalehes nõuandeid selle kohta, kuidas stressiga paremini toime tulla.

Igaüks sai talgute lõpus ka kirja panna lubaduse, mis ta teeb. Eriti seepärast, et kirjutatasime lubaduse alla oma nime ja kuupäev, kunaseks luban oma lubaduse teoks teha. Ehk mõnele on motivatsiooniks lubaduse täitmisel ka see, et kõik lubadused koos nimega Teeme Ära kodulehele (http://www.minueesti.ee/) üles riputatakse.