21. märts 2018

Ess-soo vana turbamaardla saab samblase katte


8. märtsil toimus Urvaste seltsimajas RMK eestvõtmisel Ess-soo taastamise teemaline kaasamiskoosolek. RMK-l on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahastuse toel plaanis sulgeda sood ümbritsevad kuivenduskraavid, harvendada männipuistuid Ess-soo põhja- ja lõunaosas ning sulgeda ka freesturbavälja kraavid ja külvata sinna turbasammal, mis tuuakse kohale mujal Eestis kaevandamisele minevatelt aladelt.
RMK esindaja Priit Voolaiu sõnul tuleb sood ümbritsevate kuivenduskraavide täitmiseks rajada 4-4,5 meetri laiused puudevabad koridorid, kuid üritatakse säilitada nende looduslik ilme ehk siis koridorid ei tule tikksirged ja neid katkestatakse säilitatavate puude gruppidega. Puistute harvendamine on aga vajalik selleks, et nad vähem vett kulutaksid ja et sootaimed saaksid rohkem valgust.
Vana kaevandus jagatakse mitmeks katselapiks, kus vee äravool suletakse erinevalt. Kohati tehakse seda ainult paisudega, mistap peaks suurenema veelindude arvukus soos. Vana kaevanduse idaserva peaks tekkima suurem vabaveeline märgala. Turbasammal külvatakse freesväljakule sõnnikulaoturi või muu sarnase tehnikaga, selle peale puistatakse niiskuse hoidmiseks põhku. Selle tulemusena peaks 3-4 aastat pärast sambla külvamist olema 70-80% kaevandusalast sambla all ja kümnekonna aasta pärast on seal loodusliku ilmega soo.
Kuivenduskraavide sulgemine ei tohiks väidetavalt mõjutada urvastelaste marjakohti Ess-soo loodeosa õõtsik-madalsoos, kuid aitab ära hoida soo metsastumist.
Kaevandusala kuivenduskraavide kallastelt võetakse maha noored kased, mis samuti tekitavad liigset varju. Männid jäävad alles. Palju elevust tekitas koosolekul nõukogude ajal Ess-soosse rajatud asfalttee, mis on plaanis säilitada nii selleks, et uuringualal paremini liikuda kui ka selleks, et freesväljaku pooled oleksid eraldatud ja nii saab erinevaid taastamisvõtteid paremini hinnata. Alles jääksid tee ääres kasvavatest puuderibast üksikud suuremad puud röövlindudele saagijahiks.
Loodusgeograaf Ain Kull kõneles hästi huvitavalt Ess-soos juba mõnda aega läbi viidavatest uuringutest, mille käigus mõõdetakse mitme aasta jooksul igakuiselt toitainete sisaldust ja lagunemist rabavees ning kasvuhoonegaaside (metaani, CO2 ja naerugaasi) eraldumist freesturbaväljalt. Suureks üllatuseks oli fototõend selle kohta, et mõnes vana kaevandusala nurgas saab sügiseti juba kuremarju noppida.
Hea meel oli kuulda, et Ess-soo sai taastamiskavva tänu kohaliku kaitseala loomisele 2010. aastal. Soo paiknemine kaitsealal või selle vahetus läheduses oli nimelt peamine valikukriteerium. Ess-soole hästi sarnane olukord (looduslik ala kõrvuti vana kaevandusega) on Pärnumaa Maima rabas, nii saab uurimisrühm hästi võrrelda tööde õnnestumisi neis kahes paigas.
Vastuse sai ka vana küsimus, et kas Ess-soo puhul on tegu soostunud nurmede ja metsamaa või kinnikasvanud järvega. Õige on variant B, ja vahest on oluline lisada, et turbakihi paksus soos on kohati üle 9 meetri, suuremal osal soost 5-7 meetrit, freesturbaväljal üle 3 meetri.
Kogukonna poolt hoiame silma peal, et meie kodurappa saadetav tehnika oleks võimalikult vähe loodust kahjustav. Samuti tegime kaupa, et mõnele kevadisele uurimisretkele kaasa minna ja koolide huvi korral ka neid kaasata. 1.juuniks peaks valmima Ess-soo taastamistööde täpsem kava, mida RMK tutvustab kohalikule omavalitsusele. Kui suve lõpp on kuiv, algavad raietööd juba sellel aastal.

Airi Hallik-Konnula