- Kuidas teha võimalikuks põlevkivi kaevandamise lõpetamine (Eestis, maakeral)?
- Kuidas selgitada välja, kui suures mahus loodusvarade kasutamine on kogukonnale ja riigile oluline?
- Kuidas igapäevaelus saaksid inimesed rohkem teadvustada oma valikute ja loodusvarade suhet?
- Mida teha, et ka järgmisel aastal oleks mets, kus linnud saaks laulda?Tõdesime, et inimene ei saa läbi ilma loodusvaradeta ja paratamatult tuleb neid kasutada. Aga küsimus on MIDA kasutada, MIL määral ja KUIDAS. Kui on kaks halba valikut, siis tuleb valida neist "vähem halvem" (arutluskäik - kuidas säilitada mets, kus linnud pesitseksid? Kuid kui vastandada mets põlevkiviga, tuleb valida jätkusuutlikum loodusvara ehk mets). Küsimust tekitas ka see, et KELLE seisukohast tehakse parim otsus? On see inimene, linnuke, emake Maa? Kas otsuse aluseks inimese seisukohast on raha, aeg või teadlikkus? On meie mõtted alati läbimõeldud (arutluskäik - kui osta poest kott turvast tomatite kasvatamiseks, siis mis on selle taga? Raba hävitamine. Miks ei võiks selle asemel kasutada komposti?) Kõige aluseks ongi teadmised ja teadlikkus selle kohta, mis kaasneb ühe või teise loodusvara kasutamisega. Ja kui on teada nii plussid kui miinused, saabki teha parima otsuse. Sellest tulenevalt saame loobuda loodus reostavatest ja jätkusuutmatutest tehnoloogiatest (nt. põlevkivi kaevandamine) ja liikuda edasi jätkusuutlikumate tehnoloogiate poole (nt. tuuleenergia).
Teadlik valik on ka vastutusrikas, st. oleme teadlikult võtnud sellise otsuse ja vastutame ka oma tulevaste põlvede ees, millise jalajälje maha jätame. Sest teadmatus ei vabasta meid vastutusest. Meie oma rumalus, kui ei ole viitsinud/leidnud aega ennast kurssi viia. Oma rahvast teavitada. Haritutel on vastutus ka ülejäänuid valgustada. Kui teha otsused vaid lähtudes rahast ja odavusest, siis ei jõua kaugele. Samas peab see olema ka inimestele kättesaadav (nt. päikesepaneelid on enamike inimeste jaoks liiga kallid).
Huvitav oli märgata, et töörühmadest käis aeg-ajalt läbi Ess-soo küsimus.
Lõpuks oli iga usina töörühma mõtted paberil ja teistele lugemiseks-kaasa mõtlemiseks seinale riputatud. Talgulised rääkisid, et nii mõnegi mõtte puhul, mida arvati probleemiks olevat, leiti, et tegelikult see pole üldse probleem - et see asi ju tegelikult juba toimib. Tuli ka lahendusi, mida saab kohe ära teha. Näiteks avaldada iga kuu vallalehes nõuandeid selle kohta, kuidas stressiga paremini toime tulla.
Igaüks sai talgute lõpus ka kirja panna lubaduse, mis ta teeb. Eriti seepärast, et kirjutatasime lubaduse alla oma nime ja kuupäev, kunaseks luban oma lubaduse teoks teha. Ehk mõnele on motivatsiooniks lubaduse täitmisel ka see, et kõik lubadused koos nimega Teeme Ära kodulehele (http://www.minueesti.ee/) üles riputatakse.