Hetked Ess-soost

Ess-soo vanasse maardlasse viib asfaltee

Ess-soo vana maardla (55 ha) - kraavitatud tühermaa, kus 20 aasta jooksul on vaid mõned taimed kasvama hakanud

Poolkaevandatud turbamaardlates käib pidev mineraliseerimisprotsess, mille käigus tekib väga suurtes kogustes kasvuhoonegaasi - CO 2-te

Ess-soos on registreeritud lisaks sookurgedele veel 10 LK all olevat linnuliiki (nt. metsis, teder)

Kas see on laukasilm? Ei! Hoopis vana maardla kraavidesse kogunenud vesi eksitab meid....

Ma olen madalal sündinud, mu hälli on varjanud rohi. Ma olen madalal sündinud, kuid siia ma jääda ei tohi.....Ess-soo sookured

Rabakooslus, mille asemel võib peagi samasugust kaevandatud tühermaad näha

Laukajärveke

Soovime, et kohalik volikogu märkaks, et Ess-soo looduslik osa vajab kaitsmist

Pärimuslugu Ess-soo tekkest

ERA II 243, 201 (42) <> Ess-soo seisab kolme valla - Urvaste, Linnamäe ja Kärgula - piiril. Sealt lõigatakse turbaid ja ta on aukline. Ta olevat tekkinud nii. Rehepapp kuivatas vilja ja küpsetas ka kartuleid. Kerise päält tuli suur ühe silmaga mees maha ja võtnud ka kartuleid. "Mis küps, see lõps, mis toores, see rehepapi jagu" ja viskas ahju tagasi. Rehepapp tüdines mehest, et ta kartulid ära sõi käest, ja ta läks targa käest nõu küsima. Tark õpetas, et tee tinast silmarohtu ja vala talle silma. Rehepapp valmistaski silmarohtu ja mees küsis: "Mis sa teed?" "Ma teen silmarohtu," vastas rehepapp. "Mul ka silm valutab, vala mulle ka silma," ütles mees. Rehepapp käskis mehel rabapingile selili heita, et see on valus, kui rohi silma läheb, ja mees ajaks käed silma. Mees küsinud, mis rehepapi nimi. "Ess," vastanud see. Kui mehel tina silma valatud, hakanud ta karjuma ja kisa pääle ligines palju väikesi mehi. Need küsisid: "Kes tegi?" "Ess tegi!" Nüüd väikesed mehed andnud suurele mehele naha pääle, et mis sa siis karjud, kui ise tegid. Kõik mehed jooksnud siis minema ja järele jäänud suured jäljed. Sellest tekkinudki Ess-soo.

Kõigi valdade ja linnade looduskaitsjad ühinege !

Järjest kasvav surve meie elukeskkonnale on tekitanud vajaduse asuda keskkonda kaitsma. On loodud hulga omaalgatuslikke looduskaitseühendusi ning paljud kohalikud seltsid on asunud kodukoha looduse kaitsele. Üheskoos tegutsedes, jagades kogemusi ja informatsiooni, oleme tugevamad ning meiega arvestatakse rohkem. Seltsing Roheline Urvaste teeb ettepaneku luua looduskaitseliste ühenduste ja looduskaitsvate inimeste vahel koostöövõrgustik. Kõik, kes on asjast huvitatud, võtke meiega ühendust meili teel.

E-post: rohelineurvaste@gmail.com

Jõululaat Võrus

Seltsing sai tänu Kohaliku Omaalgatuse toetusele telgi ja välipliidi. Kuna seltsing on aktiivselt osalenud igasugu üritustel käsitöö ja tee-küpsetiste müügiga, siis tuligi hea mõte oma välivarustust käepärasemaks muuta. Tänavu on varustust kasutatud Pokumaal seenepäeval, Sangaste rukkipäeval ja Lindora laadal. 15. detsembril (laupäeval) on plaanis osaleda juba kolmandat aastat järjest Võrus toimuval jõululaadal! Võru jõululaat toimub tänavu 14. det kella 12-18ni ja 15.dets kella 9-16ni Vabaduse platsil. Tulge ostma imemaitsvaid pannkooke ning osalema jõululoteriil ning seeläbi toetama seltsingu Roheline Urvaste ettevõtmisi!

*Pildil Roheline Urvaste Lindora laadal (Margus Konnula foto)

Ilmus kodanikualgatusi tutvustav kogumik

Eesti Roheline Liikumine andis välja intervjuude kogumiku, kus räägivad avalikkusele seni vähem tuntud inimesed, kes on viimastel aastatel andnud märkimisväärse panuse omakandi keskkonna ja avatuma ühiskonna heaks. Väljaanne on tunnustuseks kohalikele inimestele üle Eesti, kes kodanikualgatuse korras omakandi keskkonna eest seisavad.

Kogumiku kümme intervjuud annavad ülevaate kohalike aktivistide saavutustest ja eneseohverdusest, olles sellega inspiratsiooniallikaks kõigile, kelle jaoks on oluline oma kodukoha keskkonna ja identiteedi säilimine. Lugude seas on ka 4 kohtusse jõudnud juhtumit - Ess-soo kaevandamine, vanglate haigla planeerimine Jämejala parki, Kagu-Eesti regionaalprügila ja Paluküla hiiemäele spordikeskuse rajamise kavad. Oma tegudest ja mõtetest räägivad ka inimesed Supilinna Seltsist, Nabala Keskkonnakaitse Ühingust, Prussakovi nimelisest rattaühingust, steriliseerimiskeskuse vastaste esindaja, Saare maavalitsuse planeeringuspetsialist ja Häädemeeste märgalakompleksi taastamise eestvedaja. "Praegu suhtutakse aktiivsetesse kodanikesse paljudes ametkondades nagu tülikatesse veidrikesse, kes segavad tarkade ametnike ja niinimetatud arendajate otsustamist," lausus kogumiku koostaja, Eesti Rohelise Liikumise liige Liis Keerberg. "Samas on organiseeritud kodanikualgatus tihti ainsaks jõuks, mis aitab tasakaalustada rahamaailma survet, kaitsta avalikke huve ja elamisväärset keskkonda." Raamat on tasuta levitamiseks, seda saab Eesti Rohelise Liikumise Tartu ja Tallinna kontoritest ning see on allalaaditav ka veebiaadressilt - www.roheline.ee/files/planeering/keskkond-ja-kodanikualgatus.pdf. Kogumik on ilmunud Euroopa Liidu Phare projekti "Valitsusväliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamise programm kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja Eesti EL-iga liitumisprotsessi toetamiseks" raames. LISAINFO: Liis Keerberg, ilivuup [ät] gmail.com, 5208967