Kokkuvõtteks seltsingu Roheline Urvaste tegevusest ja Ess-soo päästmisest

Looduslikult ilusa ja looduskaitse seisukohast väärtusliku Ess-soo allesjäämise nimel panustasid väga paljud inimesed oma aega ning energiat. Kui sai selgeks, et paljud otsused on juba tehtud ja loodusväärtusi pole põhjalikult uuritud, asutati 2004. aastal seltsing Roheline Urvaste, mille põhieesmärgiks sai Ess-soo päästmine. Kuid seltsing korraldas ka heakorra talguid ning viis ellu mitmeid looduskaitse projekte, näiteks korrastati varasema Urvaste valla LK alused põlispuud. Seltsingusse kuulus 17 liiget. Kuid Ess-soo toetuseks andsid oma toetusallkirja ka tuhanded inimesed üle Eesti. Tegevus kestis kokku ca 10 aastat - seltsingu loomisest 2004 aasta septembris kuni Ess-soo maastikukaitseala moodustamiseni 2010 aastal, ametkondade viimaste otsuste tegemiseni 2013 a ja tänuürituse korraldamiseni 2014 a. Põhimõtteliselt on seltsing oma tegevuse lõpetanud, sest vaidlus soo osas on lõppenud, kõik osapooled said oma seisukohad öelda ja mitmete vaidluste tulemusena moodustati Ess-soo maastikukaitseala. Ess-soo looduskaitseline väärtus nii Eesti, kui Euroopa mastaabis ning olulisus kohalike elanike jaoks leidis kinnitust. 2018. aastast alates asus RMK taastama Ess-soo vana turbamaardlat. Allpool on kirjas Ess-soo päästmise kronoloogia. Seltsing on saanud tagasisidet, et läbitud vaidlus on olnud abiks ka teistele looduskaitselistele organisatsioonidele oma kodukoha loodusväärtuste eest seismisel ning antud juhtumi puhul oli oluline ka see, et kohus tunnistas seltsingute kaebeõigust looduskaitse küsimustes.
Seltsing on tänulik kõigile, kes andsid oma panuse Ess-soo päästmiseks. Eriti tänab seltsing Keskkonnaõiguse Keskust tasuta õigusabi eest.

.

Ess-soo päästmise kronoloogia

Võrumaal Urvaste vallas asuvasse Ess-soosse plaaniti rajada turbakaevandus. Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainukese rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ja seal asuvad väärtuslikud elukooslused, millest suurepinnaline lage-siirdesookooslus on looduskaitseekspertide hinnangul üle-euroopalise tähtsusega. Ess-soo. Võrumaa keskkonnateenistus tegi juba 2002. a. oktoobris Ess-soos turba kaevandamise loa väljaandmise otsuse, ent otsuse tegemisest avalikkust ei teavitatud. Urvaste valla keskkonnaaktivistid said sellest teada 2004. a. augustis ja moodustasid Ess-soo kaitsmiseks seltsingu Roheline Urvaste. Vaidluse kronoloogia Seltsing Roheline Urvaste vaidlustas 2004. a. septembris kaevandusloa väljaandmise otsuse kohtus, ent sai kohtuvaidluses lüüa, kuna Riigikohus leidis, et kaevandusloa väljaandmise otsuse vaidlustamine enam kui kaks aastat pärast selle otsuse tegemist ei olnud õigustatud, kuna Urvaste valla elanikud olid otsusest teadlikud seltsingu loomisest tunduvalt varem (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2006.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-06). Siiski tunnistas Riigikohus, et seltsingut Roheline Urvaste võib selles asjas vaadelda üldsuse esindajana. 2007. a. veebruaris esitas seltsing Roheline Urvaste koos teiste Urvaste valla ühiskondlike organisatsioonide ja ettevõtjatega Urvaste vallale taotluse Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmiseks. Kohalike kaitsealade loomise võimaluse annab kohalikele omavalitsustele looduskaitseseadus ning selle eesmärgiks on võimaldada kohalike väärtuste kaitset ilma, et neid peaks võtma riikliku kaitse alla. Urvaste vallavolikogu algatas Ess-soo kaitse alla võtmise, ent otsustas 2008. a. märtsis jätta Ess-soo kaitse alla võtmata. Muuhulgas lähtus volikogu kaalutlusest, et kuna on tehtud kaevandusloa andmise otsus ja kaitseala loomine muudaks kaevandamise võimatuks, rikuks kaitseala loomine kaevanduse arendaja õiguspärast ootust ja ta esitaks volikogu vastu kahjunõude. Seltsing Roheline Urvaste vaidlustas Urvaste vallavolikogu otsuse kohtus, kuna leidis, et volikogu ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ja on lähtunud valedest kaalutlustest. KÕK oli kohtus seltsingu esindajaks. 21.11.08 otsusega rahuldas Tartu Halduskohus seltsingu Roheline Urvaste kaebuse ja kohustas Urvaste vallavolikogu kaitseala loomise üle uuesti otsustama. 09.04.09 otsusega kinnitas Tartu Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse õigsust ning jättis arendaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud. Kohtud leidsid, et Rohelise Urvaste kaebus Ess-soo kaitse alla võtmata jätmise otsuse tühistamiseks oli põhjendatud ning kohustasid Urvaste vallavolikogu kaitseala loomise üle uuesti otsustama. 14.12.10 otsustas Urvaste vallavolikogu võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla; arendaja vaidlustas kohtuotsuse. 18.11.11 otsustas Tartu Halduskohus arendaja kaebuse rahuldamata jätta ning leidis, et Urvaste vallavolikogu otsus Ess-soo kaitse alla võtmise kohta oli õiguspärane; arendaja vaidlustas Tartu halduskohtu otsuse, esitades apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse. 19.06.13 otsustas Tartu Ringkonnakohus jätta arendaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning leidis samuti, et vallavolikogu otsus ala kaitse alla võtmise kohta oli õiguspärane ning piisavalt põhjendatud. Kohtuotsus jõustus 20.07.13, kuna arendaja seda ei vaidlustanud. 15.10.13 otsustas Keskkonnaamet jätta kaevandamisloa välja andmata, kuna Ess-soo kaitseala kaitse-eeskiri keelab alal maavara kaevandamise. Allikas: https://k6k.ee/tegevused/juhtumid/kaimasolevad/ess-soo-kohalik-kaitseala

Ess-soo vana turbamaardla saab samblase katte

8. märtsil toimus Urvaste seltsimajas RMK eestvõtmisel Ess-soo taastamise teemaline kaasamiskoosolek. RMK-l on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahastuse toel plaanis sulgeda sood ümbritsevad kuivenduskraavid, harvendada männipuistuid Ess-soo põhja- ja lõunaosas ning sulgeda ka freesturbavälja kraavid ja külvata sinna turbasammal, mis tuuakse kohale mujal Eestis kaevandamisele minevatelt aladelt.
RMK esindaja Priit Voolaiu sõnul tuleb sood ümbritsevate kuivenduskraavide täitmiseks rajada 4-4,5 meetri laiused puudevabad koridorid, kuid üritatakse säilitada nende looduslik ilme ehk siis koridorid ei tule tikksirged ja neid katkestatakse säilitatavate puude gruppidega. Puistute harvendamine on aga vajalik selleks, et nad vähem vett kulutaksid ja et sootaimed saaksid rohkem valgust.
Vana kaevandus jagatakse mitmeks katselapiks, kus vee äravool suletakse erinevalt. Kohati tehakse seda ainult paisudega, mistap peaks suurenema veelindude arvukus soos. Vana kaevanduse idaserva peaks tekkima suurem vabaveeline märgala. Turbasammal külvatakse freesväljakule sõnnikulaoturi või muu sarnase tehnikaga, selle peale puistatakse niiskuse hoidmiseks põhku. Selle tulemusena peaks 3-4 aastat pärast sambla külvamist olema 70-80% kaevandusalast sambla all ja kümnekonna aasta pärast on seal loodusliku ilmega soo.
Kuivenduskraavide sulgemine ei tohiks väidetavalt mõjutada urvastelaste marjakohti Ess-soo loodeosa õõtsik-madalsoos, kuid aitab ära hoida soo metsastumist.
Kaevandusala kuivenduskraavide kallastelt võetakse maha noored kased, mis samuti tekitavad liigset varju. Männid jäävad alles. Palju elevust tekitas koosolekul nõukogude ajal Ess-soosse rajatud asfalttee, mis on plaanis säilitada nii selleks, et uuringualal paremini liikuda kui ka selleks, et freesväljaku pooled oleksid eraldatud ja nii saab erinevaid taastamisvõtteid paremini hinnata. Alles jääksid tee ääres kasvavatest puuderibast üksikud suuremad puud röövlindudele saagijahiks.
Loodusgeograaf Ain Kull kõneles hästi huvitavalt Ess-soos juba mõnda aega läbi viidavatest uuringutest, mille käigus mõõdetakse mitme aasta jooksul igakuiselt toitainete sisaldust ja lagunemist rabavees ning kasvuhoonegaaside (metaani, CO2 ja naerugaasi) eraldumist freesturbaväljalt. Suureks üllatuseks oli fototõend selle kohta, et mõnes vana kaevandusala nurgas saab sügiseti juba kuremarju noppida.
Hea meel oli kuulda, et Ess-soo sai taastamiskavva tänu kohaliku kaitseala loomisele 2010. aastal. Soo paiknemine kaitsealal või selle vahetus läheduses oli nimelt peamine valikukriteerium. Ess-soole hästi sarnane olukord (looduslik ala kõrvuti vana kaevandusega) on Pärnumaa Maima rabas, nii saab uurimisrühm hästi võrrelda tööde õnnestumisi neis kahes paigas.
Vastuse sai ka vana küsimus, et kas Ess-soo puhul on tegu soostunud nurmede ja metsamaa või kinnikasvanud järvega. Õige on variant B, ja vahest on oluline lisada, et turbakihi paksus soos on kohati üle 9 meetri, suuremal osal soost 5-7 meetrit, freesturbaväljal üle 3 meetri.
Kogukonna poolt hoiame silma peal, et meie kodurappa saadetav tehnika oleks võimalikult vähe loodust kahjustav. Samuti tegime kaupa, et mõnele kevadisele uurimisretkele kaasa minna ja koolide huvi korral ka neid kaasata. 1.juuniks peaks valmima Ess-soo taastamistööde täpsem kava, mida RMK tutvustab kohalikule omavalitsusele. Kui suve lõpp on kuiv, algavad raietööd juba sellel aastal.

Airi Hallik-Konnula

Urvaste Vallavolikogu otsustas eileõhtusel istungil võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla

On suur rõõm! Kohaliku maastikukaitseala loomine tähendab, et Ess-soo looduslikuna säilinud alal ei tohi rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, teha uuendusraiet, kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi. Küll aga saavad inimesed kaitsealal jätkuvalt seeni ja marju korjata. Ess-soo on piirkonnas oluline jõhvikaraba ning siin leidub ka murakaid. Ess-soos on praeguseks registreeritud 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ning siirdesookooslus väärib Natura 2000 võrgustiku kaitseala staatust. Hetkel on ala Natura varinimekirjas. Seltsing Roheline Urvaste alustas võitlust Ess-soo loodusliku osa allesjäämise eest 2004. aastal, vaidlustades kohtus kaevandamisloa väljaandmise korralduse. Toona jäi seltsing Riigikohtus kaotajaks asja aegumise tõttu. 2007. aastal alustas Urvaste Vallavolikogu 7 ühiskondliku organisatsiooni ja 17 ettevõtja ettepaneku alusel kohaliku kaitseala loomise menetlemist, kuid esimesel korral ei läinud kaitseala loomise eelnõu volikogus läbi. Ess-soo juhtumiga tegelenud Keskkonnaõiguse Keskus korraldab sel neljapäeval (16.12) Keskkonnaministeeriumis diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise ja konfliktide lahendamise võimaluste teemal.

Turbapalavik - 4. osa